piiratus

Estonian

Etymology

From piirama (“to limit”) +‎ -us.

Pronunciation
  • IPA(key): /ˈpiːrɑtus/, [ˈpiːrɑtˑus]
  • Rhymes: -iːrɑtus
  • Hyphenation: pii‧ra‧tus

Noun

piiratus (genitive piiratuse, partitive piiratust)

  1. restrictedness, limitedness; definiteness, finiteness
    1. lacking of sufficiency
      võimaluste piiratus ― the limitedness of opportunities
    2. inadequacy; narrow-mindedness
      vaimne piiratus ― lack of mental capacity

Declension
Declension of piiratus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
singular plural
nominative piiratus piiratused
accusative nom.
gen. piiratuse
genitive piiratuste
partitive piiratust piiratusi
illative piiratusse
piiratusesse		 piiratustesse
piiratusisse
inessive piiratuses piiratustes
piiratusis
elative piiratusest piiratustest
piiratusist
allative piiratusele piiratustele
piiratusile
adessive piiratusel piiratustel
piiratusil
ablative piiratuselt piiratustelt
piiratusilt
translative piiratuseks piiratusteks
piiratusiks
terminative piiratuseni piiratusteni
essive piiratusena piiratustena
abessive piiratuseta piiratusteta
comitative piiratusega piiratustega

References
  • piiratus in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • “piiratus”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.