kloor

See also: Klöör and klǫǫr

Estonian
Chemical element
Cl
Previous: väävel (S)
Next: argoon (Ar)

Pronunciation
  • IPA(key): /klˈoːr/

Noun

kloor (genitive kloori, partitive kloori)

  1. chlorine

Declension
Declension of kloor (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative kloor kloorid
accusative nom.
gen. kloori
genitive klooride
partitive kloori kloore
kloorisid
illative kloori
kloorisse		 klooridesse
klooresse
inessive klooris kloorides
kloores
elative kloorist klooridest
kloorest
allative kloorile klooridele
kloorele
adessive klooril klooridel
kloorel
ablative kloorilt klooridelt
kloorelt
translative klooriks kloorideks
klooreks
terminative kloorini kloorideni
essive kloorina klooridena
abessive kloorita kloorideta
comitative klooriga klooridega

Derived terms
  • kloordioksiid

Further reading
  • “kloor”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • “kloor”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
  • kloor in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)

Saterland Frisian

Etymology

Compare German klar.

Adjective

kloor

  1. clear
  2. ready
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.